kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Linnukesed ja laatsaret

Järgmisel päeval pärast "Surnud Punkti" lahkumist olin sunnitud kodus avama laatsareti. Meie abieluvoodi muutus palatiks, kus kõik kolm pereliiget (kõik peale minu) abitult palavikus lamasid. Mina võtsin põetajaõe, kokatädi, koristaja ja diplomeeritud arst rolli.

Kuskil põetamise ja teetassidega trepist üles-alla jooksmise vahel tekkis mul küsimus, et mida see "laatsaret" üldse tähendab. Ega sel sõnal ometi pistmist Piibli Laatsarusega ei ole?
Bingo! Pärast mõningast jälitustööd netis saan teada, et Laatsaruset see sõna just tulebki! 

Piiblis on kaks Laatsarust. Nimekaimude algne, Heebrea keelne, nimi on Elʿāzār ehk Eleazar. See tähendab "See, keda Jumal on aidanud". Kummast Piibli Laatsaruset väljend "laatsaret" alguse on saanud, pole selge. Mõlemad olid nad parajad hädalised. Ja mõlemad said Jumalalt abi.
Üks neist, Laatsarus Betaaniast, oli lausa surnud ja seda juba neli päeva, enne kui Jeesus ta uuesti elule äratas (Johannese 11:1-44).  Betaaniast pärit Laatsarus oli Jeesuse hea sõber ja Marta ja Maria vend. Tead seda lugu Martast, kes pidevalt sebis ja toimetas? Just. Tema vend.

Teine Laatsarus oli vaene ja haige kerjus rikka mehe ukse taga. Kui Laatsarus suri, võttis Jumal ta enda juurde head põlve nautima. Rikas mees, kes oli hea juba maa peal kätte saanud, jäeti Jumala ukse taha, sest ta polnud kerjavast Laatsarusest hoolinud. (Luuka 16:19.31)

Kuigi tegemist on kahe erineva Piibli persooniga, siis ajamasinast läbi käies on nad segunenud üheks "kannatajaks". Laatsaruset saab "laatsaret" ilmselt keskaja suurte epidemiate aegu. Siis saatsid itaallased oma haiged laevadega merele karantiini, et kaitsta terveid linnaelanikke nakkuse eest. Neid laevasid hakati nimetama lazarttodeks. Tekkisid ka esimesed nakkushaiglad - karantiinisaared. Esimene kinnine epideemiasaar on Veneetsia lähistel Lazzaretto Vecchio, millest meieni ka väljend "laatsaret" jõuab.

"Laatsareti" etümoloogia selge, haiged tekkide sisse mähitud, saan töölaua taha. 
Jõuan pintsli kätte võtta, kui mu kõrvale ilmub üks patsient, kes samuti maalida tahab. 

Sellised kaks linnupilti sünnivad meil koos.
Tänud loodusmees Fred Jüssile nõuannete eest ja kõigile eesti looduse fotodega blogi pidajatele. Tänu neile leiavad tee meie jõeraamatusse jõetilder, vesipapp ja jäälind. Tegelased, kellest ma enne suurt midagi ei teadnud.

esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Surnud punkt ja gluteenivabad kaerabrownied

Surnud punkt tuleb. Tuleb kindlalt. Teda ei väära, et su töö polegi nagu töö, vaid pigem hobi ja muidu lemmik aja veetmise vorm. Surnud punkt on näljane suhtleja, kes nõuab tähelepanu ja aega.

Olen õppinud tööde tähtaegade sisse planeerima laste haiguspäevi ja igasugu muid ootamatusi. Aga surnud punkt, see kindel külaline, tema unustan ma ikka ja jälle ära.
Nagu aastaid tagasi keset linna elades tuli igapäevaselt arvestada mõne sõbraga, kes korraks "spontaanselt läbi hüppas", pean mäletama iga töö sisse planeerida kohustusliku aja veetmise surnud punktiga.

Minu kohtumisel surnud punktiga on oma muster.
Kõigepealt püüan tema visiiti eitada. Vaatamata tema kohalolule tööd teha.  Ma ei tee tast välja ja ignoreerin teda. Ma keeldun uskumast muinasjuttu kunstniku sõltuvusest inspiratsiooni palangust. Ma keeldun olemast emotsioonide ampelmann! Ja surnud punkti jaoks pole mul hetkel lihtsalt aega.

Järgmisena katsun surnud punkti "meelt lahutada" muusikaga.
Me ei kuula koos meloodilist Eva Cassidyt voi Katie Meluat. Meie suhe nõuab valjuhäälset ja rütmikat Buena Vista Social Clubi.

Aga surnud punkt ei kavatsegi mind rahule jätta.
Nüüd tuleb teda kostitada millegi heaga. Ooo, ja ta on väga nõudlik "hea" osas.
Ta on väga terviseteadlik ja öko, aga tahab sellegipoolest midagi magusat.
Seekord pakkusin talle šokolaadiseid kaeraküpsiseid.

"Surnud punkti" gluteenivabad kaerabrownied:

Võimalik teha ka laktoosivabalt

Koostis:

  • 2 klaasi kaerajahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • mandlilaaste (tükke)
  • 1/2 klaasi (kookos)piima 
  • 3 kuhjaga supilusikat kakaopulbrit
  • 1/2 pakki (ca 70-100gr) võid (õli)
  • 3 supilusikat roosuhkrut. (suhkrut tempereeri oma maitse ja südametunnistuse järgi)

Valmistamine:

  • Sega kaerajahu küpsetuspulbriga. Lisa mandlilaastud
  • Vala potti (kookos)piim, lisa või, suhkur, kakaopulber. Ma kasutan, kus võimalik, lehmapiima asemel koosospiima, laktoosilaksu vähendamiseks. Kui sul laktoosiga eriti pahad suhted, saad asendada ka õliga. Sega õrnal tulel, kuni või on sulanud
  • Sega kokku kaerajahu ja kookospiima segu
  • Tee väikesed pätsikud ja pane 180 kraadisesse ahju ca 20 minutiks. Pätsikud tuleb peopesade vahel ümaraks rullida ja siis lapikuks vajutada, Ilma selleta ei jää nad hästi kokku hoidma ja pudisevad ahjust tulles laiali
Saad vähemagusad, gluteeni- ja laktoosivabad krõbedad küpsised, mida puhta südametunnistusega süüa.

Aga minu surnud punkt ütles ka nendest ära.
Nii et lõpuks pakkisin oma maalimise asjad kokku, ning lubasin, et võtan tema jaoks aega. Siis jäi surnud punkt rahule. Panime mõlemad riidesse ja läksime koos jalutama.

Jäta kommentaar. Kuidas käid sina surnud punktiga ringi? Äkki saan sult miskit õppida?




reede, 23. jaanuar 2015

Ole lahke, nii saad ehk näha ingleid

Epp ütleb:
 Ja ma kingin sulle puud ja linnud ja inglid.
Puud - OK, arusaadav. Linnud - OK, maalitav. Aga inglid?
Kuidas anda paberil vorm kellelegi, kelle eksistents on usu küsimus?
Jah, "io credo". Mitte selle pärast, et ma neid näinud, tundnud või kogenud oleksin. Ei. Usun inglite eksistentsi, sest ma loen nende olemasolust Piiblist. Ja usun Piiblit. 

Loomulikult pole ingli maalimine raketiteadus. Tiivad selga, harras ilme näole ja nimbus pea kohale. Ongi arusaadav, kokkuleppeline ingel. Aga ma ei taha kokkuleppelist inglit. Tahaks sellist "päris" inglit!


Aga milline on "päris" ingel? 
Raamatus, kust inglid pärit, pole neil ei püha nägu ega tiibu. (Tiibadega olendid on küll, kuid neil on teine nimi ja teine ülesanne. Need on Keerubid ja Seeravid.) 
Piibli inglid ehk sõnumitoojad on äravahetamiseni sarnased meiega - inimestega. 
Tegelased, kes Jumala "messengeridega" Piiblis kokku on puutunud, ei ole arugi saanud, et tegemist inglitega.
Selline lugu on Vanas Testamendis (1Mo 18) kus Aabraham võttes parajasti "siestat", äkki kolme külalist enda ees märkab.
Aabraham tõstis oma silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees. (1Mo 18:2)
Need kolm võõrast meest olid inglid, aga Aabrahamil polnud sellest aimugi. Tema sai aru, et iga külalist tuleb väärikalt vastu võtta ja lahke olla.
Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: „Võta ruttu kolm mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!” Ja Aabraham jooksis karja juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see tõttas seda valmistama. Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu all, kui nad sõid. (1Mo 18:6-8)
Selline pidulaud. Kolmele tundmatule mehele. Lihtsalt puhtast südamest. Lihtsalt lahkusest.
Uus Testament tuletabki seda lugu meelde külalislahkuse ja lahkuse võtmes:
Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid. (Heb 13:2)
Seega. Ära otsi tiibu ja nimbust, vaid ole natuke lahkem. Täiesti tänapäeval järgi tehtav. 
Ole juba täna võõraste vastu lahkem. Naerata, paku abi, tunne huvi, ole lahke, ole teiste jaoks olemas. Kes teab, ehk saad sedamoodi näha ka ingleid.

Leidsin, et "päris" ingli maalimine osutub vaatajale raskesti arusaadavaks. Seega jäid minu pildile ainult ingli jalad. No ja puud (Lepp) ja linnud (Võsa-ritsiklindka muidugi.

Või kuidas sina seda näed?

esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Patsid, pärjad ja kõik muu, mis peas "käib"

Ja ma kingin sulle veel palju lilli, millest punuda pärga, ja kõik need rohelised läikivad puulehed, kes meile puu all istumiseks varju heidavad.
Ja ma kingin sulle partide rea, nad lendavad meist mööda ja kruugutavad meile. Ka nemad teavad, et see maailm on kingitus sulle.
Mu tütre rühmakaaslaste emad on professionaalsed juuksurid. Kuidas muidu ilmuvad plikad hommikul lasteeaeda juustes punutud pärja-taolised, uhkelt üle pea väänlevad soengud. Kui läbi ime suudaksin keeruka juuksekujunduskunsti omandada, siis peaksin järgmisena laskma end koolitada "time management´is". Ei kujuta ette, mis kell peaksin juuksepärja punumisega alustama, et laps hommikusöögiks lasteaeda jõuaks.
Kuigi ma ei ole panustanud patsindusse ja pärjandusse, siis ometi kulutan märkimisväärse aja hommikul laste juustes. Kõigepealt pusade likvideerimisega ja siis paranoilise karva uurimisega. Kuidas on lood täpikestega? Ega kuskilt ei pane jooksu mõni valgust pelgav loomake?
Ahaa. Sa arvasid, et need elukad surid vaktsiinide ja kahkümne esimese sajandi tulekuga? Naiivne nagu mina? Ei, ka Eestis elavad need tegelased endiselt.

Meie peret tabas see piinlik nuhtlus.
Saabusime šŠeitsist oma tuttavate juurest. Järgmine päev avastas lasteaia õpetaja lapse peas looma. Kiirelt sai välja uuritud, kuidas sellist muistset epideemiat tõrjuda. Et terve pere poole ööni päid keemiaga leotas, oli kõigest asja tüütu tehniline pool. Kuidas teavitada oma tuttavaid kultuurses Šveitsis, et oleme metsikust idast neile kaasa toonud enneolematu häda?

Mu keskeurooplasest mees oli kindel, et Euroopas ei tunta ammu juba tüütuid parasiite. Vähemalt polnud tema oma täiskasvanueas neist elukaist kuulnud.  Selgelt on see kohalik sovjetlik pärand. Võtsime julguse kokku, et arglikult šveitslastest sõpradele seletada täide hingeelu. Minu suureks üllatuseks ja kergenduseks hakkas toru teises otsas olev ema suure häälega naerma.
Nimelt on nende laste päid täid juba viis korda väisanud!
Jah. Oleme kenasti integreerunud Euroopass,e igas mõttes.

Selline piinlik sissekanne seoses teemaga "pärg".
Nii et jätsin pärja pildist välja ja keskendusin kesksuvisele piknikule ja puulehtedele.

Kaheksakümmend neli esimest ja viis viimast

Aitäh, aitäh, aitäh.
Aitäh teile kaheksakümne neljale uskujale ja toetajale. Aitäh, et näitasite nii praktilisel moel meile poolehoidu.

Täna öösel lõppes meie projektile toetuse kogumine Hooandjas. Raha tuli kokku kaheksakümne neljalt hooandjalt, kellest saavad meie raamatu esimesed omanikud.
Aitäh, aitäh, aitähhhh.

Raha koos, Epu tekst valmis, ainsaks piduriks olen veel mina. Kuid mul on plaan! Raamatu kuusteist maali saavad valmis (Inimene plaanib, Jumala juhib) jaanuari viimaseks päevaks ning tänahommikuse seisuga on maalida veel viis viimast.

Laotasin kõik olemasolevad illustratsioonid köögi põrandale. Puuduvate piltide asemele panin tühjad paberid, et saada paremat ülevaadet raamatu seisust.

kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Suvesoe mälestus ja kuum Tom Kha

Vean lapsi kelgul läbi külma ja pimeda hommiku lasteaia poole. Meie tee ristub mõne nina kraes ja pilk maas lapsega, kes jalgu järgi vedades kooli suunduvad. Talvehommik on matvalt pime. Kui me poleks ehitud helkuritega, siis poleks meid selles pimeduses olemaski.
Kelgunöör soonib mu kindas peopessa. Tunnen, kuidas näpuotsad tasapisi jahtuvad. Seljataga kelgul hakkab igahommikune lasteaia vastumeelsuse jonn tasapisi lumerõõmuks pöörduma. Kui lasteaeda jõuame, kaunistab me punaseks tõmbunud ninasid pärlendav tatipärl, mis vaatamata luristamisele ja pühkimisele ikka sõõrmeist välja vahib.
Koju jõudes on külm minust jagu saanud. Kaalun, kas alustada päeva kuuma vanni, kuuma supi või kuumade suvemälestustega.
Alustan mälestustest ja lisan supi.
Sellised on minu Epu tekstist inspireeritud mälestused suvest. Minu teisi lilledega maale näed www.kamille.ee
Ja ma kingin sulle vana kivitrepi, mis viib jõe äärest aasale,
ja ma kingin sulle kõik need sinised rukkililled ja valged karikakrad siin aasal
.















Linde selles tekstilõigus küll mainitud pole, nad lendavad lihtsalt eelmiselt lehelt siinsele.
Hommikust saab selgete värvide ja varjudega soe svepäev.














Ja supp?
Et supp sooja annaks, peab seal olema muidugi ingverit. Ja loomulikult kui teha sellist suppi, siis peab olema laste jaoks eraldi menüü. No näiteks makaronid! Kõigi väikeste inimeste lemmikud.

Lihtne supp, mis teeb ihu suvesoojaks. 

Retsept.

Koostis

  • 4 kartulit
  • Punane magus paprika (pigem värvi pärast)
  • ca pool klaasi kookospiima
  • Tom Kha Soup Mix (Santa Maria)

Valmistamine

  • Keeda kartulid ja paprika. Püreeri
  • Lisa kookospiim ja teelusika täis (tempereeri vastavalt oma teravustasemele) Tom Kha maitseainet. 
Jätku sooja suve!

Jätk postitusele "Ära lase vestita last veele, isegi raamatus mitte?"

Aitäh teile kõigile, kes meie lasteraaamatuga kaasa mõtlesite ja arutlesite.
Facebookis kiskus diskussioon lõpuks päris teravaks ja kohati löödi ka allapoole vööd või pigem allapoole päästevesti.

Kõigi nende mõtete valguses otsustasime Epuga, et meie raamatus on tegelased vestidega vee peal. Mitte sellepärast, et euronõue käsib või et meil oleks hirm päästeameti tsensuuri ees, vaid et vest lihtsalt kuulub paadisõidu juurde. Nagu turvavöö kuulub tänapäeval autosõidu juurde.
Ma ei arva, et vest teeks me raamatust päästeameti õpiku või vähendaks raamatu romantilist iseloomu. Pealegi, ise paadisõitjana, leian ma, et vest pole veel mu oleku romantikat kuidagi vähendanud.

Niisiis sünnibki uus raamatu lehkülg lapsest, kes üle paadiserva vett uurib.
Ja ma kingin sulle need voogavad veed, kes meie alt uniselt läbi libisevad ja
meile sosistavad selle maailma saladusi oma vetekeeles.





Ja ma kingin sulle taeva, mis meie kohal tumedaks tõmbub, 
ja ma kingin sulle kõik need tähed, kes aegamisi tumedaks tõmbunud taevas särama hakkavad.
Ja ma kingin sulle kuu.
Ja selle kuupeegelduse, mis särab meie paadi ees vaiksetel vetel, kui me tagasi koju sõuame.
Ja ka varem maalitud pildil saavad jõelised diskreetse vesti selga.
Maalid lõuendil leiad www.kamille.ee

esmaspäev, 12. jaanuar 2015

SOS! Ära lase vestita last veele... isegi raamatus mitte?

Asusin täna uue illustratsiooni kallale. Laps on paadis ja paat on jões.
Kui olin lapse juba ära joonistanud, taipasin, et midagi on nagu valesti. Laps nägi kuidagi õhuke välja. Meenutasin meie pere suvised paatlemisi ja sain aru, et puudu on päästevest. Ups...
"Õige" nimel peaks lapsele ikka vee peal olles vesti selga panema, isegi kui vesi kõigest maalitud on?
Peaks vist kõik pildid üle käima ja vestid tegelastele selga panema?Näiteks sellel pildil.

MIDA SINA ARVAD?

PALUN JÄTA OMA KOMMENTAAR


pühapäev, 11. jaanuar 2015

Crash test dummy ehk "Küll on kena kelguga trepist alla sõita"

Talv võtab mu haige lapse tuppa vangi. Kui ülejäänud kelgumäele minekuks end sisse pakivad, seisab haige laps esikus ja saadab pereliikmed pisaratega teele.
"Varsti saad ka" - see teda ei lohuta. Sest "varsti" on tundmatus tulevikus - sama kauges kui suvi, suureks kasvamine või paradiis. Vaja on just praegu midagi, et teiste talverõõm meelest pühkida.

Vaatan nõutult oma lohutamatult nutvat last. Võiks ju vaadata filmi, aga helendava kasti taha ei raatsi last saata, raamatu lugemine sellisel hetkel ei lohuta, jäätise söömine ei tule kõne alla ja trips-traps-trulli on juba korduvalt mängitud.

Ja siis kingin ma sulle vana puupingi, mille peal lesida, et putukaid kuulata.
Ja ma kingin sulle triibulise kassi, kes kaugelt tuleb ja ennast sinu kõrvale nurruma sätib.

Suvel on lihtne. Teleka asemel saab vanal pingil lesides vahtida sipelgaid, raamatu asemel saab lugeda põnevasse tundmatusse kutsuvaid taevatähti, jäätise söömist saab asendada uue jäätise portsuga ja trips-traps-trulli asemel saab mängida uka-uka mina priid. Ja seda isegi haigena. Sest suvi ei pane kedagi tuppa vangi.

Millega aga asendada talvist kelgurõõmu, nelja seina vahel vangis? 
Aga võib-olla ei peagi kelgutamist millegagi asendama? Vaatan esiku treppi. See polegi nii väga erinev kelgumäest. Saaniks sobib ju külaliste madrats. Lapse nutt asendub kavala ootusega. "Crash test dummy" rolli võtan endale. Enne uurin lapselt, kas ta kiiraabi numbrit teab. 
Kelgumägi on hüpekatega, annab kena liu ja suurepärase tuju. "Küll on kena matiga trepist alla lasta!"









reede, 9. jaanuar 2015

"Mustametsa tort" ja kõik head asjad on kihilised

Viimati olen lained löönud Schwarzwälder Kirschtorte´ga mille ma "Mustametsa tordiks" eestistanud olen. See on suur ime, et külla minnes sõbrad mult "Mustametsat" tellivad ja nii mõnigi retsepti üles tähendab. Ime on see sellepärast, et mind ei ole õnnistatud vähimagi küpsetamisande ega -kirega. Või äkki polegi asi nii palju andes, vaid minu kannatamatuses, millel pole mahti ei mõõta ega kaaluda?

"Mustametsa tort" kolis meiega kaasa Šveitsist, kui mu mehe ja poja lemmik kook. Ta maitseb tõesti hea ja ometi pole tema valmistamiseks vaja ei kondiitri annet ega kannatlikkust nõudvat retsepti. Kogu saladus on kihtides. Kihid, kihid, kihid teevad selle lihtsa koogi nii vastupandamatuks.
,
Seekord ei küpseta me "Mustametsat" vaid hoopis lasteraamatu pilte. (Ära muretse, Mustametsa retsepti leiad postituse lõpus). Nagu hea koogiga on ka siin kogu saladus kihtides. Uskumatu, aga nii see on.

Püüdsin enam-vähem jäädvustada oma maalimise kihid. Alustan valmis maalist ja hakkan teda siis kiht kihilt lahti riietama.
Raamatu viimane pilt. Augustiöö ja kuupaiste:
Kollane kiht, üks kiht enne lõpptulemust, annab sooja suveöö tunnet:

Esimene kiht, ehk alusmaal, mis tegelikult kuni lõpuni kumama jääb:
Nagu näed, on kihiline palju parem kui kihitu.

Schwarzwälder tort Kamille moodi:

Kuigi olen püüdnud leida poebiskviidile ökomat ja gluteenivaba alternatiivi, siis külla võtan ikka tordi poes müüdavast pruunist biskviidist. Kodused saavad osa mu gluteeni- ja suhkruvabadest katsetustest. 
Ostan biskviidi Rimist. Ta on kandiline, pruun, tal on kolm kihti ja ta on eesti toode (Äkki on "Hagar", aga pead ei anna.)

Koostis:

  • 3 kihti pruuni biskviiti
  • 2 suurt pakki vahukoort
  • tumedat šokolaadi, et teha peale laaste
  • immutamiseks kas piima, kohvi või kakaod - just seda, mis parasjagu kodus on.
  • ja kui tort läheb täiskasvanutele, siis veidi kirsilikööri või muud napsu

Valmistamine:

  • Pane alumine biskviidikiht alusele. Immuta seda natuke magusa kakaoga, millele on lisatud napsu (laste tordil jäta naps välja). Ära üle ujuta.
  • Vahusta vahukoor (mina ei lisa ei suhkrut ega vaniliini). Sura suur hulk paksu vahukoort biskviidile, lausa nõrkemiseni. 
  • Järgmise kahe kihiga tee sama.
  • Viimasele kihile lisa peale vahukoort veel tumeda šolokaadi laastud.
Trikk koogi juures on meeletu vahukoore kogus!


Kõik head asjad on kihilised: nii Mustametsa tort kui kihiti läbitöötatud illustratsioonid.

Rohkem kihilisi maale: www.kamille.ee






Minemine, tulemine ja häppi end

On teid, mis hakkavad ühes ja lõppevad teises kohas. See on minemine. Minemisel on kurvad jalajäljed. Sest isegi, kui mineja läheb rõõmuga, jäävad mahajääjad kurbusega.

On ka teid, mis lõpevad seal, kus algasid. Nendes on nii minemist kui tulemist. 
Minu elus on olnud mitmeid minekuid ja neil on põgenemise mekk. Nii et seda enam hindan ma minek-tulekuid. Nendes on lootust, truudust ja kohalolu.

"Ma kingin sulle jõe" stoori on täis lähedust ja kohalolu. Seal on minemine, milles pole kurbust, vaid ootusärevus, ja on tulemine, mis lõpetab päeva häppi endiga.
Nii lõpebki raamat sama kohaga, millega algab. 

Varajane hommik - minemine:
(Leia pildilt kits)
 

Kuupaisteline öö - tulemine:
(Leia pildilt rebane)


PS. Toeta meie raamatut Hooandjas, et lugu kaante vahele saaks.

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida

Lapsepõlvest mäletan oma varbaid. Mäletan neid ülevalt alla vaadatuna kuumal Prangli liival, mis taldu kõrvetas. Mäletan neid punaseks tõmbunutena pärast värskel lumel paljajalu rõõmuringide tegemist. Ja mäletan neid vastu sinist taevast, millel valgete pilvedega mängides terve seriaali kokku võis vändata.
Nii et kui lugesin Epu teksti:
Ja ma kingin sulle need pilved, kes meist üle sõuavad. Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida.
siis ei pidanud ma pikka plaani. See pilt oli alati olemas olnud. Juba ammu. Selllest ajast, kui ajal veel mingit tähtsust polnud ja teda oli nii palju, et sai rahulikult rohul lesida ja pilvetuttidest "action"-filmi vändata.


Korjan tööasjad kokku ja jooksen lasteada varba modellile järgi. Viskame siis kahekesi köögipõrandale pikali ja hakkan ta pisikesi varbaid joonistama. Kah üks tore viis, kuidas lapsega koos olla.

 Kuna järgmisel leheküljel hakkab juba taevas hämarduma, siis võiks siin pildil ka hämardumise märke olla? Suveõhtus on midagi malbet ja selle tõttu valin maheda kollakassinise. Mmm...aga see pole mu mälestuse moodi? Läheb ümbermaalimisele.
Juba parem. Jään klassikalise taevasinise juurde. Enne, kui pintsel taevasse pilved puhub, peab sinine aluspind mõnusalt ühtlane olema. Päeva lõpu toon sisse hoopis õhtupäikeses kollakana paistvate rohulibledega. Aga need maalin kõige lõpus. Et mitte laualambi kollaka valgusega maalida, kolin akna alla, kus jaanuaripäike vaevu end üle aialippide veab. 


Valmis. Just õigel ajal, sest lastel on ujumistrenn, kuhu ma nad taksotama pean. 





1 osa tahtmist, 1 osa annet, 1 hea õpetaja, mitu pooldajat ja tunde järgi toetust

Loomulikult räägin ma oma lastele, et harjutamine teeb meistriks. Eriti siis, kui nad alla tahavad anda. Sellel müüdil on ju hea moraal, segatud tubli annuse tõega. Kui harjutamisel on tähtis osa, siis on selles retseptis veel palju aineid, mis sama tähtsad kui vana hea harjutamine.

Hea maali retsept

Koostis:

  • 1 osa tahtmist
  • 1 osa annet
  • 1 hea õpetaja
  • mitu pooldajat
  • tunde järgi toetust, innustust, imetlust ja poolehoidu


Valmistamine:


  • Võta kõik ülal nimetatud ained
  • Lase elul koostisosad hästi läbi sõtkuda
  • Pane hetkeks tõmbama
  • Võta lisaks head pintslid ja neli põhitooni
  • HARJUTA, kuni välja tuleb
Ongi valmis!

Lisatud on mõned pildid nendest retsepti koostisosadest, mida poest osta saab.
Oravasaba pintsel on minu arust akrüülvärvi jaoks liiga pehme. Eelistan sooblikarvadest "Kolinsky" pintsleid
Akrüülvärvid. Kuna ma muidu töötan suuremate pindadega, siis ostan ka värvi suuremates kogustes.


On ütlemata mõnus tunne tuubist värvi paletile lasta ja tööle kallale asuda!

esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Peotäis kommi ja rata-tata-tata-taa

Raamatu piltide rütmi leidmine on kõige keerukam ja aeganõudvam töö. Pean vaatama, et üksteisele järgnevad leheküljed pakuksid vaatajale vaheldust, sobituksid teksti meeleoluga ja haaraksid endaga. Raamatul peab tekkima voogamine, kus lähedalt näidatud asjad vahelduvad suurte ja üldisemate plaanidega. Värv vaheldub värvitute piltidega ja "action" vaheldub puhkusega. Nii tekib piltidel rütm: rata-tata-tata-taa, rata-rata-rata-taa.
Peale mitmetunnilist pusklemist tuleb peidukohtadest välja otsida šokolaad, sest ilma selleta hakkab jõud raugema. Õnneks on varude seas midagi head (Aitäh sulle, Kats).
Rata-tata-tata-taa, peotäis komme läinud ja raamatu "lay out" kuju võtnud.



Kunstnik paneb tekstile käe külge

Olen teksti, maketti ja olemas olevaid pilte, pliiats kõrva taga ja käärid käes, paar tundi uurinud. Loo voogavuse huvides tõstan Epu lehekülgede jaotusi natuke ümber. Epult on selleks kõik volitused, nii et ei mingit vägivaldset isetegevust!
Ps.The best of Eva Cassidy on sellise mõtte- ja käsitegevuse kõrvale parim muusika.




Teksti jaotus lehtedel jääb nii:

0-1
tiitel

2-3
Ma kingin sulle selle hommiku, sest sa oled nii kallis.

4-5
Ja ma kingin sulle selle mere, selle järve, ja kõik jõed, ja kõik suured ja väikesed sillad üle jõgede.

6-7
Ja ma kingin sulle puud ja linnud ja inglid.


8-9
Ja ma kingin sulle päikesetõusud, kus linnud ujuvad vee peal ja kudrutavad omavahel hommikusi linnujutte.
Ja ma kingin sulle need vanad pajud, kes kummarduvad jõe kohale oma rohelistes hommikustes unenägudes.

10-11
Ja kingin sulle need linnud, kes sädistavad ühest kohast teise, ikka läbi selle ilusa maailma.

12-13
Ja ma kingin sulle vana kivitrepi, mis viib jõe äärest aasale, ja ma kingin sulle kõik need sinised rukkililled ja valged karikakrad siin aasal.

14-15
Ja ma kingin sulle kiigu vana puu all. Selle kiigu, millega saab lennata taevasse… ja siis tagasi maa peale… ja siis uuesti taevasse, veel kõrgemale ja kõrgemale!

16-17
Ja ma kingin sulle veel palju lilli, millest punuda pärga, ja kõik need rohelised läikivad puulehed, kes meile puu all istumiseks varju heidavad.

Ja ma kingin sulle partide rea, nad lendavad meist mööda ja kruugutavad meile. Ka nemad teavad, et see maailm on kingitus sulle.

18-19
Ja ma kingin sulle need voogavad veed, kes meie alt uniselt läbi libisevad ja meile sosistavad selle maailma saladusi oma vetekeeles.

20-21
Sulle meeldib see kingitus. Sa võid oma käe sinna sisse panna ja vetele pai teha. Ja sa tunneb, kuidas sa oled ise ka vesi. Ka sinu sees voolab vesi, ja sa oled üks osa sellest maailmast, mille ma sulle kingin.

22-23
Ja siis kingin ma sulle vana puupingi, mille peal lesida, et putukaid kuulata.
Ja ma kingin sulle triibulise kassi, kes kaugelt tuleb ja ennast sinu kõrvale nurruma sätib.

24-25
Ja ma kingin sulle need pilved, kes meist üle sõuavad. Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida.

26-27
Ja ma kingin sulle taeva, mis meie kohal tumedaks tõmbub, ja ma kingin sulle kõik need tähed, kes aegamisi tumedaks tõmbunud taevas särama hakkavad.

28-29
Ja ma kingin sulle kuu.
Ja selle kuupeegelduse, mis särab meie paadi ees vaiksetel vetel, kui me tagasi koju sõuame.

30-31
Ja ma kingin sulle selle päeva kõige viimase naeratuse, enne kui sa magama jääd.
Ja ma kingin sulle unenäod, kus kõik ilus on võimalik ja kõik kole on kadunud.

Sa tukud vaikselt oma paadis, oma jõe peal, oma tähtede all, oma kuu valgel, kuni paadinina puudutab maad.

32-33
Aitäh, ütlen ma. Aitäh, et sa minu juurde tulid ja ma sain sulle kõik selle kinkida.

Uus algus ja kohv kardemoniga. Läheb tööks

Mulle meeldib uus aasta oma uue alguse väega. Viimasest illustratsioonist "Ma kingin sulle jõe" raamatu jaoks on kindlalt pool aastat möödunud. Siiani olen raamatut oma peas kandnud, aga uus aasta annab uue jõu ja tahtmise pildid elavaks teha.
Epp on teksti seedimisega lõpetanud. Trükin jutu välja. Laotan kogu olemasoleva stoori lauale. Jääb veel teritada mõtted ja pliiats, teha üks kohv kardemoniga ja tööle asuda.


reede, 2. jaanuar 2015

Filmijupp koosolemise raamatu kohta



Palun toeta meid Hooandjas vähemalt 10 euroga. Saad kingituseks pühendusega raamatu ja meile annad lugematu hulga toetust ja inspiratsiooni. Tee seda klikkides Hooandja lehel.

Suur tänu filmijupi autorile Jaan Kolbergile! (Tema stuudio: www.navona.ee)