reede, 9. jaanuar 2015

Minemine, tulemine ja häppi end

On teid, mis hakkavad ühes ja lõppevad teises kohas. See on minemine. Minemisel on kurvad jalajäljed. Sest isegi, kui mineja läheb rõõmuga, jäävad mahajääjad kurbusega.

On ka teid, mis lõpevad seal, kus algasid. Nendes on nii minemist kui tulemist. 
Minu elus on olnud mitmeid minekuid ja neil on põgenemise mekk. Nii et seda enam hindan ma minek-tulekuid. Nendes on lootust, truudust ja kohalolu.

"Ma kingin sulle jõe" stoori on täis lähedust ja kohalolu. Seal on minemine, milles pole kurbust, vaid ootusärevus, ja on tulemine, mis lõpetab päeva häppi endiga.
Nii lõpebki raamat sama kohaga, millega algab. 

Varajane hommik - minemine:
(Leia pildilt kits)
 

Kuupaisteline öö - tulemine:
(Leia pildilt rebane)


PS. Toeta meie raamatut Hooandjas, et lugu kaante vahele saaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Mis Sina sellest arvad?