Järgmisel päeval pärast "Surnud Punkti" lahkumist olin sunnitud kodus avama laatsareti. Meie abieluvoodi muutus palatiks, kus kõik kolm pereliiget (kõik peale minu) abitult palavikus lamasid. Mina võtsin põetajaõe, kokatädi, koristaja ja diplomeeritud arst rolli.
Kuskil põetamise ja teetassidega trepist üles-alla jooksmise vahel tekkis mul küsimus, et mida see "laatsaret" üldse tähendab. Ega sel sõnal ometi pistmist Piibli Laatsarusega ei ole?
Bingo! Pärast mõningast jälitustööd netis saan teada, et Laatsaruset see sõna just tulebki!
Piiblis on kaks Laatsarust. Nimekaimude algne, Heebrea keelne, nimi on Elʿāzār ehk Eleazar. See tähendab "See, keda Jumal on aidanud". Kummast Piibli Laatsaruset väljend "laatsaret" alguse on saanud, pole selge. Mõlemad olid nad parajad hädalised. Ja mõlemad said Jumalalt abi.
Üks neist, Laatsarus Betaaniast, oli lausa surnud ja seda juba neli päeva, enne kui Jeesus ta uuesti elule äratas (Johannese 11:1-44). Betaaniast pärit Laatsarus oli Jeesuse hea sõber ja Marta ja Maria vend. Tead seda lugu Martast, kes pidevalt sebis ja toimetas? Just. Tema vend.
Üks neist, Laatsarus Betaaniast, oli lausa surnud ja seda juba neli päeva, enne kui Jeesus ta uuesti elule äratas (Johannese 11:1-44). Betaaniast pärit Laatsarus oli Jeesuse hea sõber ja Marta ja Maria vend. Tead seda lugu Martast, kes pidevalt sebis ja toimetas? Just. Tema vend.
Teine Laatsarus oli vaene ja haige kerjus rikka mehe ukse taga. Kui Laatsarus suri, võttis Jumal ta enda juurde head põlve nautima. Rikas mees, kes oli hea juba maa peal kätte saanud, jäeti Jumala ukse taha, sest ta polnud kerjavast Laatsarusest hoolinud. (Luuka 16:19.31)
Kuigi tegemist on kahe erineva Piibli persooniga, siis ajamasinast läbi käies on nad segunenud üheks "kannatajaks". Laatsaruset saab "laatsaret" ilmselt keskaja suurte epidemiate aegu. Siis saatsid itaallased oma haiged laevadega merele karantiini, et kaitsta terveid linnaelanikke nakkuse eest. Neid laevasid hakati nimetama lazarttodeks. Tekkisid ka esimesed nakkushaiglad - karantiinisaared. Esimene kinnine epideemiasaar on Veneetsia lähistel Lazzaretto Vecchio, millest meieni ka väljend "laatsaret" jõuab.
Jõuan pintsli kätte võtta, kui mu kõrvale ilmub üks patsient, kes samuti maalida tahab.
Sellised kaks linnupilti sünnivad meil koos.
Tänud loodusmees Fred Jüssile nõuannete eest ja kõigile eesti looduse fotodega blogi pidajatele. Tänu neile leiavad tee meie jõeraamatusse jõetilder, vesipapp ja jäälind. Tegelased, kellest ma enne suurt midagi ei teadnud.
Väga huvitav blogi, edu :)
VastaKustutaTänud:)
Kustuta