esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Patsid, pärjad ja kõik muu, mis peas "käib"

Ja ma kingin sulle veel palju lilli, millest punuda pärga, ja kõik need rohelised läikivad puulehed, kes meile puu all istumiseks varju heidavad.
Ja ma kingin sulle partide rea, nad lendavad meist mööda ja kruugutavad meile. Ka nemad teavad, et see maailm on kingitus sulle.
Mu tütre rühmakaaslaste emad on professionaalsed juuksurid. Kuidas muidu ilmuvad plikad hommikul lasteeaeda juustes punutud pärja-taolised, uhkelt üle pea väänlevad soengud. Kui läbi ime suudaksin keeruka juuksekujunduskunsti omandada, siis peaksin järgmisena laskma end koolitada "time management´is". Ei kujuta ette, mis kell peaksin juuksepärja punumisega alustama, et laps hommikusöögiks lasteaeda jõuaks.
Kuigi ma ei ole panustanud patsindusse ja pärjandusse, siis ometi kulutan märkimisväärse aja hommikul laste juustes. Kõigepealt pusade likvideerimisega ja siis paranoilise karva uurimisega. Kuidas on lood täpikestega? Ega kuskilt ei pane jooksu mõni valgust pelgav loomake?
Ahaa. Sa arvasid, et need elukad surid vaktsiinide ja kahkümne esimese sajandi tulekuga? Naiivne nagu mina? Ei, ka Eestis elavad need tegelased endiselt.

Meie peret tabas see piinlik nuhtlus.
Saabusime šŠeitsist oma tuttavate juurest. Järgmine päev avastas lasteaia õpetaja lapse peas looma. Kiirelt sai välja uuritud, kuidas sellist muistset epideemiat tõrjuda. Et terve pere poole ööni päid keemiaga leotas, oli kõigest asja tüütu tehniline pool. Kuidas teavitada oma tuttavaid kultuurses Šveitsis, et oleme metsikust idast neile kaasa toonud enneolematu häda?

Mu keskeurooplasest mees oli kindel, et Euroopas ei tunta ammu juba tüütuid parasiite. Vähemalt polnud tema oma täiskasvanueas neist elukaist kuulnud.  Selgelt on see kohalik sovjetlik pärand. Võtsime julguse kokku, et arglikult šveitslastest sõpradele seletada täide hingeelu. Minu suureks üllatuseks ja kergenduseks hakkas toru teises otsas olev ema suure häälega naerma.
Nimelt on nende laste päid täid juba viis korda väisanud!
Jah. Oleme kenasti integreerunud Euroopass,e igas mõttes.

Selline piinlik sissekanne seoses teemaga "pärg".
Nii et jätsin pärja pildist välja ja keskendusin kesksuvisele piknikule ja puulehtedele.

Kaheksakümmend neli esimest ja viis viimast

Aitäh, aitäh, aitäh.
Aitäh teile kaheksakümne neljale uskujale ja toetajale. Aitäh, et näitasite nii praktilisel moel meile poolehoidu.

Täna öösel lõppes meie projektile toetuse kogumine Hooandjas. Raha tuli kokku kaheksakümne neljalt hooandjalt, kellest saavad meie raamatu esimesed omanikud.
Aitäh, aitäh, aitähhhh.

Raha koos, Epu tekst valmis, ainsaks piduriks olen veel mina. Kuid mul on plaan! Raamatu kuusteist maali saavad valmis (Inimene plaanib, Jumala juhib) jaanuari viimaseks päevaks ning tänahommikuse seisuga on maalida veel viis viimast.

Laotasin kõik olemasolevad illustratsioonid köögi põrandale. Puuduvate piltide asemele panin tühjad paberid, et saada paremat ülevaadet raamatu seisust.

kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Suvesoe mälestus ja kuum Tom Kha

Vean lapsi kelgul läbi külma ja pimeda hommiku lasteaia poole. Meie tee ristub mõne nina kraes ja pilk maas lapsega, kes jalgu järgi vedades kooli suunduvad. Talvehommik on matvalt pime. Kui me poleks ehitud helkuritega, siis poleks meid selles pimeduses olemaski.
Kelgunöör soonib mu kindas peopessa. Tunnen, kuidas näpuotsad tasapisi jahtuvad. Seljataga kelgul hakkab igahommikune lasteaia vastumeelsuse jonn tasapisi lumerõõmuks pöörduma. Kui lasteaeda jõuame, kaunistab me punaseks tõmbunud ninasid pärlendav tatipärl, mis vaatamata luristamisele ja pühkimisele ikka sõõrmeist välja vahib.
Koju jõudes on külm minust jagu saanud. Kaalun, kas alustada päeva kuuma vanni, kuuma supi või kuumade suvemälestustega.
Alustan mälestustest ja lisan supi.
Sellised on minu Epu tekstist inspireeritud mälestused suvest. Minu teisi lilledega maale näed www.kamille.ee
Ja ma kingin sulle vana kivitrepi, mis viib jõe äärest aasale,
ja ma kingin sulle kõik need sinised rukkililled ja valged karikakrad siin aasal
.















Linde selles tekstilõigus küll mainitud pole, nad lendavad lihtsalt eelmiselt lehelt siinsele.
Hommikust saab selgete värvide ja varjudega soe svepäev.














Ja supp?
Et supp sooja annaks, peab seal olema muidugi ingverit. Ja loomulikult kui teha sellist suppi, siis peab olema laste jaoks eraldi menüü. No näiteks makaronid! Kõigi väikeste inimeste lemmikud.

Lihtne supp, mis teeb ihu suvesoojaks. 

Retsept.

Koostis

  • 4 kartulit
  • Punane magus paprika (pigem värvi pärast)
  • ca pool klaasi kookospiima
  • Tom Kha Soup Mix (Santa Maria)

Valmistamine

  • Keeda kartulid ja paprika. Püreeri
  • Lisa kookospiim ja teelusika täis (tempereeri vastavalt oma teravustasemele) Tom Kha maitseainet. 
Jätku sooja suve!

Jätk postitusele "Ära lase vestita last veele, isegi raamatus mitte?"

Aitäh teile kõigile, kes meie lasteraaamatuga kaasa mõtlesite ja arutlesite.
Facebookis kiskus diskussioon lõpuks päris teravaks ja kohati löödi ka allapoole vööd või pigem allapoole päästevesti.

Kõigi nende mõtete valguses otsustasime Epuga, et meie raamatus on tegelased vestidega vee peal. Mitte sellepärast, et euronõue käsib või et meil oleks hirm päästeameti tsensuuri ees, vaid et vest lihtsalt kuulub paadisõidu juurde. Nagu turvavöö kuulub tänapäeval autosõidu juurde.
Ma ei arva, et vest teeks me raamatust päästeameti õpiku või vähendaks raamatu romantilist iseloomu. Pealegi, ise paadisõitjana, leian ma, et vest pole veel mu oleku romantikat kuidagi vähendanud.

Niisiis sünnibki uus raamatu lehkülg lapsest, kes üle paadiserva vett uurib.
Ja ma kingin sulle need voogavad veed, kes meie alt uniselt läbi libisevad ja
meile sosistavad selle maailma saladusi oma vetekeeles.





Ja ma kingin sulle taeva, mis meie kohal tumedaks tõmbub, 
ja ma kingin sulle kõik need tähed, kes aegamisi tumedaks tõmbunud taevas särama hakkavad.
Ja ma kingin sulle kuu.
Ja selle kuupeegelduse, mis särab meie paadi ees vaiksetel vetel, kui me tagasi koju sõuame.
Ja ka varem maalitud pildil saavad jõelised diskreetse vesti selga.
Maalid lõuendil leiad www.kamille.ee

esmaspäev, 12. jaanuar 2015

SOS! Ära lase vestita last veele... isegi raamatus mitte?

Asusin täna uue illustratsiooni kallale. Laps on paadis ja paat on jões.
Kui olin lapse juba ära joonistanud, taipasin, et midagi on nagu valesti. Laps nägi kuidagi õhuke välja. Meenutasin meie pere suvised paatlemisi ja sain aru, et puudu on päästevest. Ups...
"Õige" nimel peaks lapsele ikka vee peal olles vesti selga panema, isegi kui vesi kõigest maalitud on?
Peaks vist kõik pildid üle käima ja vestid tegelastele selga panema?Näiteks sellel pildil.

MIDA SINA ARVAD?

PALUN JÄTA OMA KOMMENTAAR


pühapäev, 11. jaanuar 2015

Crash test dummy ehk "Küll on kena kelguga trepist alla sõita"

Talv võtab mu haige lapse tuppa vangi. Kui ülejäänud kelgumäele minekuks end sisse pakivad, seisab haige laps esikus ja saadab pereliikmed pisaratega teele.
"Varsti saad ka" - see teda ei lohuta. Sest "varsti" on tundmatus tulevikus - sama kauges kui suvi, suureks kasvamine või paradiis. Vaja on just praegu midagi, et teiste talverõõm meelest pühkida.

Vaatan nõutult oma lohutamatult nutvat last. Võiks ju vaadata filmi, aga helendava kasti taha ei raatsi last saata, raamatu lugemine sellisel hetkel ei lohuta, jäätise söömine ei tule kõne alla ja trips-traps-trulli on juba korduvalt mängitud.

Ja siis kingin ma sulle vana puupingi, mille peal lesida, et putukaid kuulata.
Ja ma kingin sulle triibulise kassi, kes kaugelt tuleb ja ennast sinu kõrvale nurruma sätib.

Suvel on lihtne. Teleka asemel saab vanal pingil lesides vahtida sipelgaid, raamatu asemel saab lugeda põnevasse tundmatusse kutsuvaid taevatähti, jäätise söömist saab asendada uue jäätise portsuga ja trips-traps-trulli asemel saab mängida uka-uka mina priid. Ja seda isegi haigena. Sest suvi ei pane kedagi tuppa vangi.

Millega aga asendada talvist kelgurõõmu, nelja seina vahel vangis? 
Aga võib-olla ei peagi kelgutamist millegagi asendama? Vaatan esiku treppi. See polegi nii väga erinev kelgumäest. Saaniks sobib ju külaliste madrats. Lapse nutt asendub kavala ootusega. "Crash test dummy" rolli võtan endale. Enne uurin lapselt, kas ta kiiraabi numbrit teab. 
Kelgumägi on hüpekatega, annab kena liu ja suurepärase tuju. "Küll on kena matiga trepist alla lasta!"









reede, 9. jaanuar 2015

"Mustametsa tort" ja kõik head asjad on kihilised

Viimati olen lained löönud Schwarzwälder Kirschtorte´ga mille ma "Mustametsa tordiks" eestistanud olen. See on suur ime, et külla minnes sõbrad mult "Mustametsat" tellivad ja nii mõnigi retsepti üles tähendab. Ime on see sellepärast, et mind ei ole õnnistatud vähimagi küpsetamisande ega -kirega. Või äkki polegi asi nii palju andes, vaid minu kannatamatuses, millel pole mahti ei mõõta ega kaaluda?

"Mustametsa tort" kolis meiega kaasa Šveitsist, kui mu mehe ja poja lemmik kook. Ta maitseb tõesti hea ja ometi pole tema valmistamiseks vaja ei kondiitri annet ega kannatlikkust nõudvat retsepti. Kogu saladus on kihtides. Kihid, kihid, kihid teevad selle lihtsa koogi nii vastupandamatuks.
,
Seekord ei küpseta me "Mustametsat" vaid hoopis lasteraamatu pilte. (Ära muretse, Mustametsa retsepti leiad postituse lõpus). Nagu hea koogiga on ka siin kogu saladus kihtides. Uskumatu, aga nii see on.

Püüdsin enam-vähem jäädvustada oma maalimise kihid. Alustan valmis maalist ja hakkan teda siis kiht kihilt lahti riietama.
Raamatu viimane pilt. Augustiöö ja kuupaiste:
Kollane kiht, üks kiht enne lõpptulemust, annab sooja suveöö tunnet:

Esimene kiht, ehk alusmaal, mis tegelikult kuni lõpuni kumama jääb:
Nagu näed, on kihiline palju parem kui kihitu.

Schwarzwälder tort Kamille moodi:

Kuigi olen püüdnud leida poebiskviidile ökomat ja gluteenivaba alternatiivi, siis külla võtan ikka tordi poes müüdavast pruunist biskviidist. Kodused saavad osa mu gluteeni- ja suhkruvabadest katsetustest. 
Ostan biskviidi Rimist. Ta on kandiline, pruun, tal on kolm kihti ja ta on eesti toode (Äkki on "Hagar", aga pead ei anna.)

Koostis:

  • 3 kihti pruuni biskviiti
  • 2 suurt pakki vahukoort
  • tumedat šokolaadi, et teha peale laaste
  • immutamiseks kas piima, kohvi või kakaod - just seda, mis parasjagu kodus on.
  • ja kui tort läheb täiskasvanutele, siis veidi kirsilikööri või muud napsu

Valmistamine:

  • Pane alumine biskviidikiht alusele. Immuta seda natuke magusa kakaoga, millele on lisatud napsu (laste tordil jäta naps välja). Ära üle ujuta.
  • Vahusta vahukoor (mina ei lisa ei suhkrut ega vaniliini). Sura suur hulk paksu vahukoort biskviidile, lausa nõrkemiseni. 
  • Järgmise kahe kihiga tee sama.
  • Viimasele kihile lisa peale vahukoort veel tumeda šolokaadi laastud.
Trikk koogi juures on meeletu vahukoore kogus!


Kõik head asjad on kihilised: nii Mustametsa tort kui kihiti läbitöötatud illustratsioonid.

Rohkem kihilisi maale: www.kamille.ee






Minemine, tulemine ja häppi end

On teid, mis hakkavad ühes ja lõppevad teises kohas. See on minemine. Minemisel on kurvad jalajäljed. Sest isegi, kui mineja läheb rõõmuga, jäävad mahajääjad kurbusega.

On ka teid, mis lõpevad seal, kus algasid. Nendes on nii minemist kui tulemist. 
Minu elus on olnud mitmeid minekuid ja neil on põgenemise mekk. Nii et seda enam hindan ma minek-tulekuid. Nendes on lootust, truudust ja kohalolu.

"Ma kingin sulle jõe" stoori on täis lähedust ja kohalolu. Seal on minemine, milles pole kurbust, vaid ootusärevus, ja on tulemine, mis lõpetab päeva häppi endiga.
Nii lõpebki raamat sama kohaga, millega algab. 

Varajane hommik - minemine:
(Leia pildilt kits)
 

Kuupaisteline öö - tulemine:
(Leia pildilt rebane)


PS. Toeta meie raamatut Hooandjas, et lugu kaante vahele saaks.

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida

Lapsepõlvest mäletan oma varbaid. Mäletan neid ülevalt alla vaadatuna kuumal Prangli liival, mis taldu kõrvetas. Mäletan neid punaseks tõmbunutena pärast värskel lumel paljajalu rõõmuringide tegemist. Ja mäletan neid vastu sinist taevast, millel valgete pilvedega mängides terve seriaali kokku võis vändata.
Nii et kui lugesin Epu teksti:
Ja ma kingin sulle need pilved, kes meist üle sõuavad. Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida.
siis ei pidanud ma pikka plaani. See pilt oli alati olemas olnud. Juba ammu. Selllest ajast, kui ajal veel mingit tähtsust polnud ja teda oli nii palju, et sai rahulikult rohul lesida ja pilvetuttidest "action"-filmi vändata.


Korjan tööasjad kokku ja jooksen lasteada varba modellile järgi. Viskame siis kahekesi köögipõrandale pikali ja hakkan ta pisikesi varbaid joonistama. Kah üks tore viis, kuidas lapsega koos olla.

 Kuna järgmisel leheküljel hakkab juba taevas hämarduma, siis võiks siin pildil ka hämardumise märke olla? Suveõhtus on midagi malbet ja selle tõttu valin maheda kollakassinise. Mmm...aga see pole mu mälestuse moodi? Läheb ümbermaalimisele.
Juba parem. Jään klassikalise taevasinise juurde. Enne, kui pintsel taevasse pilved puhub, peab sinine aluspind mõnusalt ühtlane olema. Päeva lõpu toon sisse hoopis õhtupäikeses kollakana paistvate rohulibledega. Aga need maalin kõige lõpus. Et mitte laualambi kollaka valgusega maalida, kolin akna alla, kus jaanuaripäike vaevu end üle aialippide veab. 


Valmis. Just õigel ajal, sest lastel on ujumistrenn, kuhu ma nad taksotama pean. 





1 osa tahtmist, 1 osa annet, 1 hea õpetaja, mitu pooldajat ja tunde järgi toetust

Loomulikult räägin ma oma lastele, et harjutamine teeb meistriks. Eriti siis, kui nad alla tahavad anda. Sellel müüdil on ju hea moraal, segatud tubli annuse tõega. Kui harjutamisel on tähtis osa, siis on selles retseptis veel palju aineid, mis sama tähtsad kui vana hea harjutamine.

Hea maali retsept

Koostis:

  • 1 osa tahtmist
  • 1 osa annet
  • 1 hea õpetaja
  • mitu pooldajat
  • tunde järgi toetust, innustust, imetlust ja poolehoidu


Valmistamine:


  • Võta kõik ülal nimetatud ained
  • Lase elul koostisosad hästi läbi sõtkuda
  • Pane hetkeks tõmbama
  • Võta lisaks head pintslid ja neli põhitooni
  • HARJUTA, kuni välja tuleb
Ongi valmis!

Lisatud on mõned pildid nendest retsepti koostisosadest, mida poest osta saab.
Oravasaba pintsel on minu arust akrüülvärvi jaoks liiga pehme. Eelistan sooblikarvadest "Kolinsky" pintsleid
Akrüülvärvid. Kuna ma muidu töötan suuremate pindadega, siis ostan ka värvi suuremates kogustes.


On ütlemata mõnus tunne tuubist värvi paletile lasta ja tööle kallale asuda!