SOS! Ära lase vestita last veele... isegi raamatus mitte?

Asusin täna uue illustratsiooni kallale. Laps on paadis ja paat on jões.
Kui olin lapse juba ära joonistanud, taipasin, et midagi on nagu valesti. Laps nägi kuidagi õhuke välja. Meenutasin meie pere suvised paatlemisi ja sain aru, et puudu on päästevest. Ups...
"Õige" nimel peaks lapsele ikka vee peal olles vesti selga panema, isegi kui vesi kõigest maalitud on?
Peaks vist kõik pildid üle käima ja vestid tegelastele selga panema?Näiteks sellel pildil.

MIDA SINA ARVAD?

PALUN JÄTA OMA KOMMENTAAR

Crash test dummy ehk "Küll on kena kelguga trepist alla sõita"

Talv võtab mu haige lapse tuppa vangi. Kui ülejäänud kelgumäele minekuks end sisse pakivad, seisab haige laps esikus ja saadab pereliikmed pisaratega teele.
"Varsti saad ka" - see teda ei lohuta. Sest "varsti" on tundmatus tulevikus - sama kauges kui suvi, suureks kasvamine või paradiis. Vaja on just praegu midagi, et teiste talverõõm meelest pühkida.

Vaatan nõutult oma lohutamatult nutvat last. Võiks ju vaadata filmi, aga helendava kasti taha ei raatsi last saata, raamatu lugemine sellisel hetkel ei lohuta, jäätise söömine ei tule kõne alla ja trips-traps-trulli on juba korduvalt mängitud.

Ja siis kingin ma sulle vana puupingi, mille peal lesida, et putukaid kuulata.

Ja ma kingin sulle triibulise kassi, kes kaugelt tuleb ja ennast sinu kõrvale nurruma sätib.

Suvel on lihtne. Teleka asemel saab vanal pingil lesides vahtida sipelgaid, raamatu asemel saab lugeda põnevasse tundmatusse kutsuvaid taevatähti, jäätise söömist saab asendada uue jäätise portsuga ja trips-traps-trulli asemel saab mängida uka-uka mina priid. Ja seda isegi haigena. Sest suvi ei pane kedagi tuppa vangi.

Millega aga asendada talvist kelgurõõmu, nelja seina vahel vangis? 

Aga võib-olla ei peagi kelgutamist millegagi asendama? Vaatan esiku treppi. See polegi nii väga erinev kelgumäest. Saaniks sobib ju külaliste madrats. Lapse nutt asendub kavala ootusega. "Crash test dummy" rolli võtan endale. Enne uurin lapselt, kas ta kiiraabi numbrit teab. 

Kelgumägi on hüpekatega, annab kena liu ja suurepärase tuju. "Küll on kena matiga trepist alla lasta!"

"Mustametsa tort" ja kõik head asjad on kihilised

Viimati olen lained löönud Schwarzwälder Kirschtorte´ga mille ma "Mustametsa tordiks" eestistanud olen. See on suur ime, et külla minnes sõbrad mult "Mustametsat" tellivad ja nii mõnigi retsepti üles tähendab. Ime on see sellepärast, et mind ei ole õnnistatud vähimagi küpsetamisande ega -kirega. Või äkki polegi asi nii palju andes, vaid minu kannatamatuses, millel pole mahti ei mõõta ega kaaluda?

"Mustametsa tort" kolis meiega kaasa Šveitsist, kui mu mehe ja poja lemmik kook. Ta maitseb tõesti hea ja ometi pole tema valmistamiseks vaja ei kondiitri annet ega kannatlikkust nõudvat retsepti. Kogu saladus on kihtides. Kihid, kihid, kihid teevad selle lihtsa koogi nii vastupandamatuks.

,

Seekord ei küpseta me "Mustametsat" vaid hoopis lasteraamatu pilte. (Ära muretse, Mustametsa retsepti leiad postituse lõpus). Nagu hea koogiga on ka siin kogu saladus kihtides. Uskumatu, aga nii see on.

Püüdsin enam-vähem jäädvustada oma maalimise kihid. Alustan valmis maalist ja hakkan teda siis kiht kihilt lahti riietama.

Raamatu viimane pilt. Augustiöö ja kuupaiste:

Kollane kiht, üks kiht enne lõpptulemust, annab sooja suveöö tunnet:

Esimene kiht, ehk alusmaal, mis tegelikult kuni lõpuni kumama jääb:

Nagu näed, on kihiline palju parem kui kihitu.

Schwarzwälder tort Kamille moodi:

Kuigi olen püüdnud leida poebiskviidile ökomat ja gluteenivaba alternatiivi, siis külla võtan ikka tordi poes müüdavast pruunist biskviidist. Kodused saavad osa mu gluteeni- ja suhkruvabadest katsetustest. 

Ostan biskviidi Rimist. Ta on kandiline, pruun, tal on kolm kihti ja ta on eesti toode (Äkki on "Hagar", aga pead ei anna.)

Koostis:

• 3 kihti pruuni biskviiti
• 2 suurt pakki vahukoort
• tumedat šokolaadi, et teha peale laaste
• immutamiseks kas piima, kohvi või kakaod - just seda, mis parasjagu kodus on.
• ja kui tort läheb täiskasvanutele, siis veidi kirsilikööri või muud napsu

Valmistamine:

• Pane alumine biskviidikiht alusele. Immuta seda natuke magusa kakaoga, millele on lisatud napsu (laste tordil jäta naps välja). Ära üle ujuta.
• Vahusta vahukoor (mina ei lisa ei suhkrut ega vaniliini). Sura suur hulk paksu vahukoort biskviidile, lausa nõrkemiseni. 
• Järgmise kahe kihiga tee sama.
• Viimasele kihile lisa peale vahukoort veel tumeda šolokaadi laastud.

Trikk koogi juures on meeletu vahukoore kogus!

Kõik head asjad on kihilised: nii Mustametsa tort kui kihiti läbitöötatud illustratsioonid.

Rohkem kihilisi maale: www.kamille.ee

Minemine, tulemine ja häppi end

On teid, mis hakkavad ühes ja lõppevad teises kohas. See on minemine. Minemisel on kurvad jalajäljed. Sest isegi, kui mineja läheb rõõmuga, jäävad mahajääjad kurbusega.

On ka teid, mis lõpevad seal, kus algasid. Nendes on nii minemist kui tulemist. 

Minu elus on olnud mitmeid minekuid ja neil on põgenemise mekk. Nii et seda enam hindan ma minek-tulekuid. Nendes on lootust, truudust ja kohalolu.

"Ma kingin sulle jõe" stoori on täis lähedust ja kohalolu. Seal on minemine, milles pole kurbust, vaid ootusärevus, ja on tulemine, mis lõpetab päeva häppi endiga.

Nii lõpebki raamat sama kohaga, millega algab. 

Varajane hommik - minemine:

(Leia pildilt kits)

 

Kuupaisteline öö - tulemine:

(Leia pildilt rebane)

PS. Toeta meie raamatut Hooandjas, et lugu kaante vahele saaks.

Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida

Lapsepõlvest mäletan oma varbaid. Mäletan neid ülevalt alla vaadatuna kuumal Prangli liival, mis taldu kõrvetas. Mäletan neid punaseks tõmbunutena pärast värskel lumel paljajalu rõõmuringide tegemist. Ja mäletan neid vastu sinist taevast, millel valgete pilvedega mängides terve seriaali kokku võis vändata.
Nii et kui lugesin Epu teksti:

Ja ma kingin sulle need pilved, kes meist üle sõuavad. Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida.

siis ei pidanud ma pikka plaani. See pilt oli alati olemas olnud. Juba ammu. Selllest ajast, kui ajal veel mingit tähtsust polnud ja teda oli nii palju, et sai rahulikult rohul lesida ja pilvetuttidest "action"-filmi vändata.

Korjan tööasjad kokku ja jooksen lasteada varba modellile järgi. Viskame siis kahekesi köögipõrandale pikali ja hakkan ta pisikesi varbaid joonistama. Kah üks tore viis, kuidas lapsega koos olla.

 Kuna järgmisel leheküljel hakkab juba taevas hämarduma, siis võiks siin pildil ka hämardumise märke olla? Suveõhtus on midagi malbet ja selle tõttu valin maheda kollakassinise. Mmm...aga see pole mu mälestuse moodi? Läheb ümbermaalimisele.

Juba parem. Jään klassikalise taevasinise juurde. Enne, kui pintsel taevasse pilved puhub, peab sinine aluspind mõnusalt ühtlane olema. Päeva lõpu toon sisse hoopis õhtupäikeses kollakana paistvate rohulibledega. Aga need maalin kõige lõpus. Et mitte laualambi kollaka valgusega maalida, kolin akna alla, kus jaanuaripäike vaevu end üle aialippide veab. 

Valmis. Just õigel ajal, sest lastel on ujumistrenn, kuhu ma nad taksotama pean. 

1 osa tahtmist, 1 osa annet, 1 hea õpetaja, mitu pooldajat ja tunde järgi toetust

Loomulikult räägin ma oma lastele, et harjutamine teeb meistriks. Eriti siis, kui nad alla tahavad anda. Sellel müüdil on ju hea moraal, segatud tubli annuse tõega. Kui harjutamisel on tähtis osa, siis on selles retseptis veel palju aineid, mis sama tähtsad kui vana hea harjutamine.

Hea maali retsept

Koostis:

• 1 osa tahtmist
• 1 osa annet
• 1 hea õpetaja
• mitu pooldajat
• tunde järgi toetust, innustust, imetlust ja poolehoidu

Valmistamine:

• Võta kõik ülal nimetatud ained
• Lase elul koostisosad hästi läbi sõtkuda
• Pane hetkeks tõmbama
• Võta lisaks head pintslid ja neli põhitooni
• HARJUTA, kuni välja tuleb

Ongi valmis!

Lisatud on mõned pildid nendest retsepti koostisosadest, mida poest osta saab.

Oravasaba pintsel on minu arust akrüülvärvi jaoks liiga pehme. Eelistan sooblikarvadest "Kolinsky" pintsleid

Akrüülvärvid. Kuna ma muidu töötan suuremate pindadega, siis ostan ka värvi suuremates kogustes.

On ütlemata mõnus tunne tuubist värvi paletile lasta ja tööle kallale asuda!

Peotäis kommi ja rata-tata-tata-taa

Raamatu piltide rütmi leidmine on kõige keerukam ja aeganõudvam töö. Pean vaatama, et üksteisele järgnevad leheküljed pakuksid vaatajale vaheldust, sobituksid teksti meeleoluga ja haaraksid endaga. Raamatul peab tekkima voogamine, kus lähedalt näidatud asjad vahelduvad suurte ja üldisemate plaanidega. Värv vaheldub värvitute piltidega ja "action" vaheldub puhkusega. Nii tekib piltidel rütm: rata-tata-tata-taa, rata-rata-rata-taa.
Peale mitmetunnilist pusklemist tuleb peidukohtadest välja otsida šokolaad, sest ilma selleta hakkab jõud raugema. Õnneks on varude seas midagi head (Aitäh sulle, Kats).
Rata-tata-tata-taa, peotäis komme läinud ja raamatu "lay out" kuju võtnud.

Kunstnik paneb tekstile käe külge

Olen teksti, maketti ja olemas olevaid pilte, pliiats kõrva taga ja käärid käes, paar tundi uurinud. Loo voogavuse huvides tõstan Epu lehekülgede jaotusi natuke ümber. Epult on selleks kõik volitused, nii et ei mingit vägivaldset isetegevust!
Ps.The best of Eva Cassidy on sellise mõtte- ja käsitegevuse kõrvale parim muusika.

Teksti jaotus lehtedel jääb nii:

0-1

tiitel

2-3
Ma kingin sulle selle hommiku, sest sa oled nii kallis.

4-5
Ja ma kingin sulle selle mere, selle järve, ja kõik jõed, ja kõik suured ja väikesed sillad üle jõgede.

6-7

Ja ma kingin sulle puud ja linnud ja inglid.

8-9
Ja ma kingin sulle päikesetõusud, kus linnud ujuvad vee peal ja kudrutavad omavahel hommikusi linnujutte.

Ja ma kingin sulle need vanad pajud, kes kummarduvad jõe kohale oma rohelistes hommikustes unenägudes.

10-11
Ja kingin sulle need linnud, kes sädistavad ühest kohast teise, ikka läbi selle ilusa maailma.

12-13
Ja ma kingin sulle vana kivitrepi, mis viib jõe äärest aasale, ja ma kingin sulle kõik need sinised rukkililled ja valged karikakrad siin aasal.

14-15

Ja ma kingin sulle kiigu vana puu all. Selle kiigu, millega saab lennata taevasse… ja siis tagasi maa peale… ja siis uuesti taevasse, veel kõrgemale ja kõrgemale!

16-17

Ja ma kingin sulle veel palju lilli, millest punuda pärga, ja kõik need rohelised läikivad puulehed, kes meile puu all istumiseks varju heidavad.

Ja ma kingin sulle partide rea, nad lendavad meist mööda ja kruugutavad meile. Ka nemad teavad, et see maailm on kingitus sulle.

18-19
Ja ma kingin sulle need voogavad veed, kes meie alt uniselt läbi libisevad ja meile sosistavad selle maailma saladusi oma vetekeeles.

20-21

Sulle meeldib see kingitus. Sa võid oma käe sinna sisse panna ja vetele pai teha. Ja sa tunneb, kuidas sa oled ise ka vesi. Ka sinu sees voolab vesi, ja sa oled üks osa sellest maailmast, mille ma sulle kingin.

22-23

Ja siis kingin ma sulle vana puupingi, mille peal lesida, et putukaid kuulata.

Ja ma kingin sulle triibulise kassi, kes kaugelt tuleb ja ennast sinu kõrvale nurruma sätib.

24-25

Ja ma kingin sulle need pilved, kes meist üle sõuavad. Sina juba tead, kuidas pilvedega mängida.

26-27

Ja ma kingin sulle taeva, mis meie kohal tumedaks tõmbub, ja ma kingin sulle kõik need tähed, kes aegamisi tumedaks tõmbunud taevas särama hakkavad.

28-29
Ja ma kingin sulle kuu.

Ja selle kuupeegelduse, mis särab meie paadi ees vaiksetel vetel, kui me tagasi koju sõuame.

30-31
Ja ma kingin sulle selle päeva kõige viimase naeratuse, enne kui sa magama jääd.

Ja ma kingin sulle unenäod, kus kõik ilus on võimalik ja kõik kole on kadunud.

Sa tukud vaikselt oma paadis, oma jõe peal, oma tähtede all, oma kuu valgel, kuni paadinina puudutab maad.

32-33

Aitäh, ütlen ma. Aitäh, et sa minu juurde tulid ja ma sain sulle kõik selle kinkida.

Uus algus ja kohv kardemoniga. Läheb tööks

Mulle meeldib uus aasta oma uue alguse väega. Viimasest illustratsioonist "Ma kingin sulle jõe" raamatu jaoks on kindlalt pool aastat möödunud. Siiani olen raamatut oma peas kandnud, aga uus aasta annab uue jõu ja tahtmise pildid elavaks teha.
Epp on teksti seedimisega lõpetanud. Trükin jutu välja. Laotan kogu olemasoleva stoori lauale. Jääb veel teritada mõtted ja pliiats, teha üks kohv kardemoniga ja tööle asuda.

Filmijupp koosolemise raamatu kohta

Palun toeta meid Hooandjas vähemalt 10 euroga. Saad kingituseks pühendusega raamatu ja meile annad lugematu hulga toetust ja inspiratsiooni. Tee seda klikkides Hooandja lehel.

Suur tänu filmijupi autorile Jaan Kolbergile! (Tema stuudio: www.navona.ee)